Ajalugu ja visioon Tallinna palvekoda sai alguse 2007. aasta septembrikuus. Igal reedel tulid kokku muusikud ja lauljad, et lihtsalt ülistada Jumalat. Ülistati mitu tundi järjest.
Palvekojas kõlanud kiitus ja ülistus oli segu tuntud ülistuslugudest ja uutest spontaansetest lauludest, mis sündisid just sellel hetkel Pühast Vaimust juhituna. Ülistades sisenesime palvesse kas Eestimaa või mingite muude Pühale Vaimule oluliste teemade pärast.
Inimesed tulid kohale, et olla Tema ligiolus, saada uut jõudu ja täituda taas Tema väega. Ka Piiblis on öeldud, et need, kes ootavad Isandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi (Js 40:31).

Piibel räägib meile palju palvest, kiitusest ja ülistusest. Palve on eelkõige suhtlemine oma Loojaga. See on kahekõne Isaga, mitte ühepoolne monoloog. Osadus Jumalaga palve ja kiituse abil peaks olema igale tõelisele kristlasele naudinguks, mitte kuivaks religioosseks kohustuseks, mida lihtsalt peab tegema.

Kui me oleme kohtunud Jumala armastusega, siis me oleme otsekui ära rikutud. Me igatseme Teda enam ja enam ning me soovime tunda veel rohkem Tema poega Jeesust Kristust ja olla osaduses Püha Vaimuga. Kiitus, ülistus ja palve on omavahel nii seotud, et peaaegu ei saagi rääkida ühest ja mitte mainida teist. Kui me ülistame, siis Püha Vaim juhib meid tihti palvetama. Ja jällegi, kui me palvetame usus, siis täitub me süda rõõmuga ja me ei saa kohe kuidagi lõpetada, ilma et me Teda kiidaksime ja ülistaksime. Osadus Jumalaga tähendab seda, et me võime käia koos Jumalaga, järgida Tema tahet, mille üheks osaks on tänu ja kiitus, mis voolab välja südamest – see on inimese vaba tahe ja igatsus Tema järele.

Mis on Tallinna palvekoda? Linna nimi tähendab loomulikult palvekoja asukohta ja palvekoja nimetuses ei ole iseenesest midagi uut. Ka Jeesus rääkis kojast, mida peab hüüdma palvekojaks (öeldes neile: "Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks." Lk 19:4). Igatsus ja visioon, mis Jumal on meile andnud, väljendub muusikas ja palves. Muusikal ongi Tallinna palvekojas peamine roll. Kiitust ja ülistust juhivad erinevad muusikud ja lauljad. Tihti liigub kiitus ja ülistus spontaanselt. Esile tulevad uued viisid, laulud ja sõnumid.

Palvekoda ei ole erinevate koguduste palvegruppide asemele planeeritud üritus, vaid pigem võimalus tulla ja veeta aega Jumala ees, Teda oodates, kiites ja tänades.

Kellele see on? Palvekotta on oodatud kõik kristlased, olenemata uskkondlikust kuuluvusest, soost või vanusest. Oluline on, et inimene igatseb rohkem tunda Jumalat ja soovib veeta aega palves ja ülistuses.
Palvekoda ei ole kindlasti kontserdi- ega esinemiskoht. Keegi ei esine kellelegi ühegi kava ega lauluga.

Mis seal toimub ja kuidas seal käituda? Alates kella 19.00 alustab palvekoja bänd kiituse ja ülistusega, mis on tihti segu tuntud lauludest ja uutest spontaansetest lugudest. Muusika kestab ilma pausita kuni teenistuse lõpuni ja lõpuaega ei ole fikseeritud. Inimestel on vabadus tulla ja minna neile sobival kellaajal, seda enam et ei ole teada, millal teenistus täpselt lõppeb.

Kellelgi ei ole palvekojas kohustust käituda mingil teatud viisil. Sa võid leida seal inimesi vaikselt istumas ja palvetamas, keegi võib aga seista ja kiita Jumalat. Oluline on, et sa tunneksid ennast sundimatult.

Kaua teenistus kestab? Teenistus algab kell 19.00 ja kindlat lõpaega lihtsalt ei ole. Enamjaolt lõppeb teenistus kella 22.00-23.00 vahel.